pühapäev, 8. juuli 2012

Jõuluks supervormi!

Rasedus mõjub teadupoolest figuurile üsna hävituslikult ja minu geneetiline pagas on selline, et kõik, mis tuleb, tahab kangesti ka alles jääda. See müstiline "vanarahvas" ütleb, et üheksa kuud tuleb, üheksa kuud läheb. Mul saab kohe-kohe kolm kuud täis ja ega ikka ei lähe küll. Umbes kuus kilo on veel raseduseelse kaaluni ja sealt oleks maru vahva veel mõned kilod maha poetada. See rasedus kogunes vist kogu lisandunud kaal kõhule (lõpus oli seistes KÜ ligi poolteist meetrit...), nägin kohe päriselt ka välja selline, et kõigepealt tuli nurga tagant kõht ja siis viis minutit hiljem ilmusin mina ka nähtavale. Selja tagant polnudki nii väga aru saada, et rase olen. Nii et nüüd teen triipudega sebrale silmad ette ja "vöökott" on võimsam kui Soome pensionäride kunstnahast ja riidest paunakesed.

Kuna kahe lapsega ma end päeval kuhugi trenni ei venita ja õhtul peale mehe kojutulekut enam ei jõua, siis pean kodus oma jõududega end vormi saama. Esimese raseduse järel tõmbasin netist endale Keha Arengu Monitooringu excelifaili, seda nüüd uuesti täitma asudes avastasin, et nüüd on kohe päris installitav programm ka neil olemas. Seitse päeva on tasuta, sealt edasi lähevad osad funktsioonid lukku. Igatahes pikk jutt, sitt jutt... asusin siis seal programmis pakutavaid treeningteste tegema. Et mingitki aimu saada, mis vormis ma üldse olen. Selgus, et poolkükke jõuan ma ikka maru palju teha, aga kõik muud lihased vastavad tasemele "nõrk" või suisa "väga nõrk." Eriline üllatus see muidugi pole, eriti sportlik pole ma kunagi olnud. Aga kuna hetkel tunnen ma end tõsiselt mitteatraktiivsena, siis pean miskit tegema, et see "mitte" sealt eest ära kaoks.
Triipudest ja venimisest küll trenniga lahti ei saa, aga kaalunumbrit vähendada ja üleüldiselt sentimeetreid kaotada saab küll. Kui nüüd tahtejõu ja viitsimise ka leiaks... Paar korda nädalas ikka juhtub, et lapsed lõunaajal korraga magavad, siis saaksin end liigutada. Rasvapõletuse video on arvutis olemas, sõude-ergomeeter seisab seina ääres ja kuskil voodi all on mingi spetsiaalne reielihaste treenimise vidin kah. Seni olen heal juhul kord nädalas sõudemasinale hääled sisse tõmmanud ja 5-6 minutit hiljem vaikselt tudisedes maha roomanud sealt. No ei ole seda vormi, kohe mitte natukenegi pole.

Nii et  annan nüüd siin blogis avalikult ja pühalikult lubaduse, et jõuluks olen supervormis ja vähemalt 6 (ideaalis 8-10) kilo kergem. Kui ei ole, siis... maitea, mõelge ise mingi karistus välja. Küll ma selle siis ka ära kannan, kui ikka raseduseelset numbrit kaalul ei näe. Luban aus olla ja kenasti üles tunnistada, kui kaaluga kaklemises kaotajaks jään.

Kommentaare ei ole: