reede, 31. august 2012

Lasteaialaps valmis

Täna on reede ja täis on saanud esimene lasteaianädal. Ja ma võin õndsalt ohata - meie laps on lausa loodud lasteaialapseks. Esmaspäeval oli ta pool päeva aias, võtsin ta peale lõunasööki ära. Suure kakluse ja tüliga...
Teisipäeval jätsin juba lõunaund magama, ise käisin tööl pikadel külas ja läksin uuesti lasteaeda selleks ajaks, mil lõunauni läbi hakkab saama. Et no juhuks, kui tips peaks nutuga ärkama vms. Olin garderoobis peidus, heegeldasin naabrinaisele Imelooma ja ootasin, kas ja millal minu järele puudust tuntakse. Tund aega hiljem otsustasin, et aitab küll, lähen toon lapse ära. No mõte oli hea, aga pidin 15 minutit teda mööda rühmaruumi taga ajama, ei tahtnud ära tulla. Samal ajal väiksed tüdrukud olid nagu magnetiga minu küljes kinni ja imetlesid pisitibinat.
Kuna suurtibinal polnud seni ühtegi vastuväidet olnud lasteaia suhtes ja talle väga meeldis seal mängida, siis saigi juba kolmapäeval laps terveks päevaks aeda viidud. Mina tegin hommikul kalli-pai ja saatsin ta koos issiga uksest välja. Oh, kui mõnus vaikus oli kodus! Ma ei teinud kohe mitte midagi asjalikku kolmapäeval. No olgu, kaks masinatäit pesu pesin, kuivatasin ja tõin kuivamast ära ning õhtusöögi tegin ka, aga mitte midagi muud ma ausalt ei teinud. Nautisin rahu ja vaikust.
Neljapäeval olin juba asjalikum ja toimetasin enamuse päevast vaikselt ringi. Tegin asju, mida pole varem saanud teha, sest suurtibin oleks liialt agaralt abistama kukkunud. Mul suisa nimekiri asjadest, mis tegemist ootavad ja mille tegemist mina ka ootan. Hämmastavalt mõnus on olla ühelapseline vahelduseks. :)


Ahjaa... kui sa end ära tunned, kes sa ütlesid mulle kunagi, et ma saan nägema vett ja vilet, et oma suurtibin lasteaeda käima harjutada*, siis... in your face! Hoia oma targutused edaspidi endale.

* Kuna ma 99% ajast olen lapsega koos olnud, imikuna hoidsin palju süles ja vaid paar üksikut ööd on ta ilma minuta olnud, siis tuli üks inimene mulle targutama, et ma hellitan oma lapse ära ja ta ei harjugi lasteaiaga ära ja hakkab seal nutma ja sada muud õudusjuttu sinna otsa veel. Kahjuks ma ei mäleta enam, kes seda mulle ütles...

neljapäev, 23. august 2012

JSV

Vormirindel on hetkel tõsine ikaldus, see nädal pole kordagi trenni teinud. No mis sa treenid, kui nina nohust paks ja kaks nohust last ka veel kukil. Toitumine on ka totaalselt pekkis, pole juba ammu nii ebatervislikult toitunud. Järgmine nädal loodan taas n-ö rivis olla, vanema lapse lasteaia harjutustega jätkata ja loodetavasti ka kodus paar korda pekki väristada. Kuigi kahe lapsega linnas seiklemine läheb vist täitsa ühe trennikorrana arvesse...

teisipäev, 21. august 2012

Birthday blues

Kõige kurvem tänase päeva juures on see, et ma nii ootasin telefonikõnesid. Laadisin isegi telefoni ära, et aku valel ajal tühjaks ei saaks. Ja selle asemel sain terve hunniku facebooki õnnitlusi, mõned sms'id ja ainul neli telefonikõne. Neist kaks olid mu ema ja õde. Tundub, et tänapäeval pole enam moes sõpradele helistamine. Isegi mitte sünnipäeva puhul. Kurb...

esmaspäev, 20. august 2012

Lapselik rõõm

Ühele kohe-kohe 32-aastaseks saavale naisterahvale kohaselt rõõmustan täiesti avalikult, et ma tegin lõpuks ometi mullimängu 168 leveli ära! See oli nii ootamatu, et kui eelviimase mulli teele saatsin ja välku lööma hakkas, siis ma vaatasin täitsa suu ammuli arvutiekraani ja ei suutnud oma silmi uskuda. Ja ma sain veel kaks tähekest! Jippii! 169 tase on muidugi nii tore, et ma pole teisest alatasemest edasi jõudnud. Kergemaks just eriti ei lähe...

kolmapäev, 8. august 2012

Vabadus (ja kokkuhoid)

Ajaloo huvides mainin ära, et alates 20. juunist on meie majas vaid üks mähkmeid kasutav laps. Võtsin lõpuks südame rindu ja jätsin suuremal tibinal öömähkme ära. Esimene öö juhtus õnnetus, aga siis sai asjale pihta ja vajadusel küsib öösel potile või käib alles hommikul hädal. Korra on veel õnnetus juhtunud, aga selles olime ise süüdi, sest ei suunanud last enne ööunne minekut potile. Rohkem pole õnnetusi olnud ja loodame, et ei tule kah. Lasteaeda minek võib küll mõningaid tagasilööke tuua, aga loodan, et suudame selle suure elumuutuse piisavalt valutult ja sujuvalt läbi viia ja laps väga suurt stressi ei tunne. Ja kui tulebki tagasilöök, küll siis tegeleme sellega siis, kui see kätte jõuab. Hoole ja armastusega saab peaaegu kõigest jagu. :)

4kuud


Titeteemadel ka natuke... Jonniga on sellised lood, et nagu eriti polegi teist enam külas käinud. Natuke ikka vahel astub läbi, aga üldiselt on olukord suhteliselt sama, mis enne pisitibina sündi. Tundub, et ma olen suutnud vanemale tibinale selgeks teha, et väikse õe tulekuga minu armastus kahekordistus mitte ei jagunenud kahe vahel. Igat asja tuleb lihtsalt kaks korda teha - teen pluti-pluti pisemale, teen pluti-pluti ka suuremale, kui ta lähedal on. Pisikesega võimlen ka niimoodi, et kaks last on põrandal pikali ja kordamööda painutan, rullin, tõstan ja paitan mõlemat.

Samas pean järjest rohkem suuremat jälgima, kui pisem mati peal ringi keerutab. Kuna pisike tunneb mänguasjade vastu elavat huvi, siis suurem arvab, et hurraa, nüüd saab mängida! ja kipub seejuures natuke ülemeelikuks minema. Sellistel hetkedel lülitub vist kuulmismeel välja, sest ma pean ikka väga mitu korda keelama, enne kui seda kuulda võetakse. Aga see-eest on ta sosistamise selgeks saanud ja kui ma pisikest magama panen, siis käib ja hiilib sosistades me ümber või ronib voodisse issi padja peale pikutama. Eks ta ikka vahel kipub liiga kõva häält ka tegema ja on rohkem kui korra pisema lõunaunest üles ajanud, aga kuna ta ei tee seda meelega, siis ei saa ma temaga pahandada. On natuke palju nõuda, et 2,5-aastane suudaks tund aega vaikselt mööda korterit hiilida.

Augusti lõpust läheb suurem lasteaeda, siis peaks vähemalt teoreetiliselt elu natuke leebemaks minema, saan ehk isegi linna kärutama vahepeal. Äkki isegi saan mõnda riidepoodi sisse astuda ja rahulikult ringi vaadata. Internetis shoppamine on ju tore küll, aga tahaks ikka riideid katsuda ja selga proovida ka. Nädalavahetusel terve perega riidepoodi ei lähe ja kallis Abikaasa pole eriti nõus ka vanema tibiga mööda kaubanduskeskust ringi jooksma, kuni ma poes riideid proovin. Paavli kaltsukas on küll tore, aga tahaks vahepeal uusi riideid ka nuusutada. :P Ja ega ta seal ka lõpmatuseni viitsi istuda, olgugi, et "isade nurk" on olemas ja suurem tibin mängib rahulikult mänguväljakul.

Aga üldiselt on elu mõnus. Väsimus võtab vahel võimust, tüdimus kah, aga need kaks rüblikut pakuvad nii palju rõõmu ja armastust, et kõik negatiivne vajub tagaplaanile. Suurem hoolitseb selle eest, et mul igav ei oleks ja väiksem on lihtsalt ülimalt nunnu. :)

kolmapäev, 1. august 2012

Pann

Kuna eelmine reede ütles mu vana teflonpann lõplikult üles, siis tegin reede õhtul pingsat uurimustööd ja otsustasime, et katsetame keraamilist panni. Ostsime Prismast Domo Optima praepanni ja wok-panni, 28cm diameetriga mõlemad. Nüüd nädal hiljem võin vaimustunult kiita, et super pannid sai valitud! Õli praktiliselt ei peagi panema, absoluutselt kinni ei võta ja imeilusad näevad välja kah. Väga mõnus on nendega süüa teha. Ootan huviga, kaua need mul kestavad.