kolmapäev, 26. detsember 2012

Kirgas moment

Vanast üürnikust kuulsin ka lõpuks miskit... Saatsin 18ndal detsembril talle novembri kommunaalide arve ja sain selle peale niukese vastuse:

No täiesti hale olukord! raha pole tööd pole! mis dsa teed nüüd? Annad kohtussse mind? kle tead ma muideks olen pensijonäär! ja mitte lihtsalt vigase jala või vigase seljaga! Ma olen HULL! tahan öelda et oled oma üürilistega uupi lennanud! ja minusugued amtetnike mõistes mõistetake õigeks! mis teha sitt suvi!!!! kõik lähevad hullu arvele! nii et adjöööööööööööö! mis teha!SITT SUVI!

Sitt suvi tõesti... Meeleolu viis see kiri igatahes kolinal nulli. Üritasin veel korra n-ö heaga olukorda lahendada ja saatsin ta emale tavapostiga kirja, kus kirjeldasin tekkinud olukorda, täpsustasin võlgnevuse suurust ja kopeerisin ka tema kalli pojakese kirjatüki. (Korterisse oli jäetud muu sodi hulgas ka tema ema aadressiga üüriarve.) Panin kirja ka oma telefoninumbri, juhuks kui see ema peaks tahtma minuga suhelda. Seni pole keegi kontakti võtnud. Raha pole ka arvele laekunud. Kuna kiri ilmselt jõudis kohale reedel ja nüüd on viis päeva, mil pangakandeid ei tehta, siis ootan neljapäeva õhtuni ära, ehk ikka laekuvad mingid rahad. Kui ei laeku, siis annan võla inkassosse edasi. Ega ilmselt ei saa ka niimoodi miskit, aga ma vähemalt üritan. Ei tahaks selliseid summasid korstnasse ka kirjutada.

Üürniku nime ma siin blogis avaldada ei taha. Ei soovi, et kui tüüp enda nime googeldab, siis otsaga siia jõuaks. Aga kes nime tahab teada, siis postitasin selle www.kv.ee foorumisse (H.R.18.12.12)

Kommentaare ei ole: