reede, 20. september 2013

What not to wear vol2

Minu meeleheitlik blogi-karjatus tekitas vist taevastes jõududes haletsust ja praeguseks olen ohtra shoppamise tulemusel enda riidekappi ikka täitsa palju ilusaid riideid leidnud. Kokku 2 paari teksaseid, 6 erineva paksusega kudumit/kampsikut, 2 pluusi ja 1 maika. Ma olen pehmelt öeldes vaimustuses. Hädast päästsid välja Paavli kaltsukas (teksad, 3 kampsikut), Lindex (kampsik, pluus), Debenhams (kampsik), Prisma (kampsik), Rimi (maika) ja Filikor (pluus).
Puudust tunnen veel seelikust, aga seda ei viitsi väga otsida, sest kitsas proovikabiinis on maru tüütu kingi ja teksaseid jalast kiskuda. (Eriti kui laps koos vankriga ka sinna mahutatud on.) Eraldi poeretkele selle leidmiseks ei hakka minema, aga kui kuhugi satun, siis hoian ikka silmad lahti. Ilusaid riideid pole kunagi liiga palju. :)

Järgmine mission impossible on talveks väikse kontsaga ilusate JA mugavate saabaste leidmine. Kuna mul on ABC Kinga 50-eurine kinkekaart, siis ilmselt esimesena lähen sinna valikuga tutvuma. Ehk isegi leian enne kevadet endale uued saapad.

reede, 13. september 2013

Ja ta elab siiski!

Hurraa, minu juuretis ärkas ellu! Tegin ühe vahe-juuretise, st. panin õhtul selle poolsurnud juuretisega uue juure hapnema, hommikul segasin tsiba jahu sisse, võtsin uue juuretise ja viskasin ülejäänu ära. (Öösel ei läinud juur korralikult käima, ei olnud mõtet leiba teha.)
Täna aga olin tubli ja lülitasin ööseks vannitoas põrandakütte sisse ja lasin juurel seal soojas hapneda. Leiva panin ka soojale põrandale kerkima ja elu jätkus rohkem kui vormi mahtus. :D Panen küll vormile kerkimise ajaks küpsetuspaberi peale, et rätikuid ära ei määriks, aga täna oli seda kerkinud leiba ikka ohtralt jagunud, rätik on ka täitsa leivane.
Praegu on leib ahjus küpsemas, hääd lõhnad hõljuvad ringi ja kõht ootab kannatamatult värsket ja sooja leiba. Edaspidi püüan tublim olla ja leiba ikka tihedamini teha.

reede, 6. september 2013

Pisut rohetab

Keetsin just shampooni. Umbes 3,8 liitrit. Mõtlesin, et prooviks... Higipulga, kehakoorija ja mitu erinevat juuksemaski/õli olen juba teinud, proovinud ja heaks kiitnud. Proovin nüüd shampooni ka järgi. Mitte et ma nüüd maru roheliseks oleksin muutunud, aga sattusin Pinterestis tuulama ja igasugu DIY (do it yourself ehk eestikeeli tee ise) asjad püüdsid tähelepanu. Proovingi siis nüüd järgemööda erinevaid keha- ja juuksehooldusvahendeid ise kodus valmis keevitada ja järgi katsetada.
Äädika 100 erinevat kasutusvõimalust koduse majapidamise koristamises plaanin ka järgemööda ära proovida. Mikrolaineahju ja duššikabiini sain igatahes üsna läikima. Koduse ema meelelahutus. :P

Ikaldus

Avastasin täna, et leivajuuretis on saba andnud. Kohe täitsa kole näeb välja. Ei suuda isegi meenutada, millal viimati leiba tegin, aga sellest peaks ikka tubli poolteist kuud juba olema. Päris kahju on sellest, sest see juuretis on mul saadud 2009.a. novembris leivakoolituselt. 3,5 aastat väge ja headust olin selle sisse suutnud juba panna.
Õnneks mul on olemas õpetus, kuidas ise uus juuretis käima panna, aga õige väe saamiseks läheb ikka üsna mitu leivategu kehvasti kerkinud leibadega. Täielik ikaldus ikka. Ja mitte kedagi peale iseenda pole mul süüdistada.

pühapäev, 1. september 2013

Veel üks esimene

Täna toimus meie majas jälle üks Esimene sündmus - esimest korda käsutasin suurtibina voodit korda tegema. Ta on juba nii suur tüdruk küll, et peaks oskama ise voodit korrastada. Nagu toimetamise käigus selgus, siis lasteaias teevad kõik lapsed seda juba ammu. Nii et nüüd on lapsel kodus üks kohustus juures - iga hommik peab peale ärkamist ise enda voodi ära tegema. Andsin kallile Abikaasale ka käsu kätte, et hommikuti tuletagu lapsele seda kohustust meelde, kui ta unustama peaks. (Meie majas nimelt on nii, et issi ärkab koos lastega ja emme äratatakse alles siis, kui tööle-lasteaeda minema hakatakse. Nii et tööpäeva hommikutel peab issi jälgima, et voodi tehtud saaks.)


Lapsed on üldse nii asjalikuks muutunud. Väiksem teeb silmagi pilgutamata järgi kõik lollused, mis suurem ette näitab. Mängivad nii lõbusalt koos ja kaklevad nii "lõbusalt" koos. Sekundiga võib naerulaginast kõva kisa saada ja niisama kiiresti võib nutt ja kisa uuesti naeruks muutuda. Põhiline kisa käib ikka (mängu)asjade pärast. Ühel on ilmtingimata vaja just seda asja, mis teisel käes on. Kaklemist ja füüsiliselt haiget tegemist on õnneks väga väheks jäänud. Olen suutnud suuremale selgeks teha, et sõnadega tuleb oma tundeid väljendada ja kui sellest kasu pole, siis tuleb emme-issi appi kutsuda. Pigem ongi väiksem see, kes haiget teeb - trügib just sinnasamma istuma/pikutama, kus suurem ees, või tõmbab mänguhoos suuremat juustest.
Koristada aitavad mõlemad, kuigi tihti ajab nende koristamine toa veelgi rohkem segamini. Aga vähemalt üritavad, see ongi ju peamine.
Päris suure osa päevast asjatavad nad kahekesi koos oma mänge mängida. Eriline lemmik on ikka seesama papist majake, seal madistatakse ikka väga hoogsalt. Imestan, et majake veel enam-vähem terve on. Emme-issi voodis meeldib kolli mängida - tõmbavad tekid endale üle pea ja ongi koll valmis. Rõõmu ja kilkamist jagub väga pikaks ajaks. Praegu näiteks kükitavad kahekesi lastetoas piljardilaua all ja mängivad, et on suures laevas. Või noh, vähemalt suurtibin mängib, et suures laevas, väiksem on lihtsalt suure õega koos. :)

Ja selline vaatepilt avanes mulle täna hommikul meie magamistoas:

Igav nende kahega igatahes ei hakka.