esmaspäev, 21. juuli 2014

Rohenäpp rõõmustab!

Esimesed (ja ainukesed) paisuvad viljad! Seni on KÕIK viljakesed ära kuivanud ja alla kukkunud. Käsitsi tolmendamine ei toiminud, aga õnneks nüüd soojade ilmadega eksib ikka mõni putukas meie rõdule ära ka. Need viljad peavad nüüd maailma kõige paremad viljad olema, et ma isegi kaaluksin järgmisel aastal cucameloni kasvatamist...


reede, 18. juuli 2014

Minu uus armastus

Ma polegi veel kirjutanud, kuidas mu niigi imearmas köök juuni lõpus veelgi armsamaks sai. Varem oli meil köögis üks suur sodi-podi nurk, kus kallis Abikaasa oma lennumasinate ehitamise materjale ja tööriistu hoidis. Kui köögis on kandiline nurk ja ümmargune laud, siis paratamatult jääb see kandiline nurk n-ö üle ja täitub kiiresti ladustamist vajavate asjadega. Lõpuks sai mul sellest kõrini ja panin kalli Abikaasa valiku ette, kas uus nelinurkne laud ja 1-2 tooli või uus kööginurgadiivan ja vana laud. Valituks osutus nurgadiivan, kuna selle istmete all on panipaigad ja saab varem niisama nurgas vedelenud kraami kenasti silma alt ära panna.

Selle imearmsa nurgadiivani leidsime Gigant Mööblikeskusest, kus on ühes suures hallis koos palju erinevaid müüjaid. Peamiselt müüakse seal Vene ja Poola mööblit ja valik on suur. Kusjuures hiljem, kui me hakkasime endale uut sektsioonkappi otsima, käisime seal Gigand'i kõrval olevas ADV mööblisalongis ja sealt leidsime suure valiku kööginurgadiivaneid. Õnneks meeldib mulle meie oma siiski rohkem, seega ei kahetse me valikut. Aga kes otsib näiteks lastetuppa mööblit, siis seal ADV mööblisalongis on väga suur ja ilus valik. Sektsioonkappe oli seal ka, aga mitte sellist nagu me endale tahame.


Igatahes olen ma oma kööki totaalselt armunud, see on täpselt selline nagu mulle meeldib. Mõni pisiasi veel vajaks muutmist, aga üldiselt on köök mu kõige lemmikum ruum terves korteris. :)

kolmapäev, 9. juuli 2014

Tulevik

Piltidele ja aiandusele vahepalaks ohkan õndsalt, et augusti keskelt hakkan väiksemat tibinat lasteaeda harjutama ja oktoobrist on plaan tööle tagasi minna. Õnneks saime väiksemale koha samasse lasteaeda, kus suurem tibin käib. Ja veelgi suurem õnn on see, et mind sügisest ikka tööle tagasi võetakse. Ligi viis aastat olen lastega kodus olnud, ei süüdistaks tööandjat üldse, kui oleks mulle hoopis koondamisteate pihku pistnud.
Nii et hetkel naudin oma viimast vaba suve ja ootan pikisilmi tagasi inimeste sekka saamist. Lapsed on armsad ja toredad, aga viis aastat on viis aastat ja tahaks vahelduseks tööd kah teha. Inimestega suhtlemisest rääkimata.

teisipäev, 8. juuli 2014

See ongi maailma kõige ilusam laul!


Seda laulu lihtsalt pole võimalik kuiva silmaga kuulata. Isegi mu kaks rahmeldavat last kivistusid kohale ja kuulasid-vaatasid vaikselt terve pika video ära. See on lihtsalt nii ilus, nii võimas! See on lihtsalt maailma ilusam laul. Konkurentsitult.
 

teisipäev, 1. juuli 2014

Rohenäpp raporteerib

See paganama ilm võiks juba ükskord soojaks minna! Aiamaal on totaalne ikaldus. Tomatid istuvad ilusti rohelisena taimede küljes, ei näita mingit huvi üles, et kollaseks või punaseks minna. Samas peaksin vist õnnelik olema, et neid rohelisi vilju on see-eest meeletult palju. (Kel soov hea saagiga tomatitaimi järgmine suvi kasvatada, siis soovitan Venus sorti.)
Terava pipra kolisin rõdult tuppa ära, kuna rõdul külma käes ei tahtnud taimed kuskile suunas pikemaks kasvada.
Cucameloni lehed hakkavad juba vaikselt kollaseks kiskuma, viljad kukuvad järjest küljest ära. Üritan ikka mesilast mängida ja isasõiega emasõisi tolmendamas käia, aga sellega on ka viimastel päevadel tõsine ikaldus, sest mitte ühtegi lahtist isasõit ei ole. Emasõied õitsevad nii kuis jaksavad, aga vot mitte ühtegi tolmendamiseks sobivad isasõit pole. Nii et ikaldus. Õhkõrn kahtlus on, et ehk vahepeal siin õnnestus ikka paar õit ära tolmendada ja vast saab ka mõne viljakese maitsta... Aga ma ei hõiska enne, kui reaalselt viljad paisuma hakkavad.
Üldiselt ei ole tänavu ikka üldse sobiv suvi, et lahtisel rõdul aiamaad pidada. Hea, et arbuusi mulda ei pistnud, see oleks praeguste tingimuste käes ilmselt ammu maha surnud.

Pole vaja tõtt ilustada

Käisime laupäeval loomaaias. Üks ema oli oma väikse tütrega (umbes 3a) pruunkaru puuri juures, kus on silt "Väga vana loom."

Ema oma lapsele: "Vaata, see on hästi suur karu. Ta sureb varsti ära."