teisipäev, 30. september 2014

Läbi.

Täna on viimane päev vabadust, homsest algab taas tööinimese elu. Ja teate, mida ma viimased poolteist nädalat teinud olen? Ei ole sõbrannadega kohvitanud, pikki jalutuskäike nautinud või poodides kolanud. Olen hoopis oma haigete lastega toas istunud. Eelmine nädal ühega, reedest alates teisega. Toast välja olen saanud täpselt 4 korda - üks kord kohalikku poodi (max 15min), teine kord kollaseid ja punaseid sügisesi lehti korjama (20min), korra Selverisse (40min) ja pühapäeval Paavlisse ja seejärel marsaga koju (koos sõiduga ~4,5h.) Ütleme nii, et vaikselt lähen hulluks juba. Ilmad on fantastilised ja mina istun nelja seina vahel.

Ja homme lähen tööle niimoodi, et kallis Abikaasa jääb haige lapsega kodust tööd tegema. Muidugi kõigepealt viib ta mind ja teise lapse linna, seejärel sõidab koju tagasi. Ühistranspordiga lihtsalt ei ole võimalik siit niimoodi linna sõita, et jõuaksin lapse lasteaeda viidud ja ise kella kaheksaks tööle mindud. (Olgu, on võimalik, kui veerand seitse siit bussile istuda.)
Üldiselt meil hakkabki nii olema, et nii palju kui võimalik on haige lapsega kodus mu kallis Abikaasa, sest tema saab kodust tööd teha. Minul seda võimalust paraku ei ole. Nii et lapsed saavad nüüd ohtralt issiga kvaliteetaega veeta.


Aga jah, homme tööle. Esialgu on see ilmselt puhkuse eest. :D Kahe nädala pärast olen kardetavasti tagasi kodus, sest mind lihtsalt lastekse lahti. Aju on täielikult kärbunud nende koduste aastatega ja tõesti tunnen, et arvutialal olen ma loll nagu lauajalg. Ja ma peaksin veel teisi aidata suutma...? Väga kahtlane.

2 kommentaari:

Maris 'oll' Torga ütles ...

Palju õnne! Loodetavasti ei hakka Sa kohe 5 päeva nädalas tööl käima. Igal juhul mina alustasin peale samapikka pausi nagu Sinul, 3 päeva nädalas koormusega ja alguses oli ikka raske küll see ajude ragistamine. Ma muidugi valisin veel totaalselt teise valdkonna ka kohe uueks alguseks :) Aga seda värskem oli uus algus, mis sest, et esimesed nädalad ikkagi pea tuikas õhtuks ja tegelikult oli ikka esimene kuu-kaks raske. Aga see eest väga huvitav ja kõik tööpäevad olid ikkagi nagu puhkus :) Lisaks avastasin peale nädalat-paari, et ma olen märgatavalt parem ema peale oma tööpäevi kui 24/7 kodus olevana emana.

Mutt ütles ...

Ma olen kohe 5 päeva nädalas, kaheksast viieni tööl. Kolm tööpäeva on olnud ja kui ajude ragistamine kõrvale jätta, siis on tõesti paras puhkus. Keegi ei kisa, koristama ei pea ja süüa ka tegema ei pea. Nauding. :D