kolmapäev, 8. aprill 2015

Sport teeb vahel natuke vigaseks

Märtsis tuleb väga nigel kilomeetriskoor või siis pean alates järgmisest nädalast ülitubli olema. Hetkel on 14,44km ainult ja kolmandik kuust on juba sisuliselt läbi. Vot, milline ikaldus on, kui kaks nädalat tuleb õhtuti lasteaeda kablutamise asemel hoopis taksoga taastusravisse kimada. Rahakott nutab ja kilomeetrid jäävad kõndimata. Järgmine esmaspäev on viimane võimlemine ja magnetravi, peale seda saan jälle õhtuti lasteaeda kõndida ja kilomeetreid koguda.


Taastusravis käin sellepärast, et põlv on haige. Umbes 10 aastat tagasi käisin toonaste töökaaslastega uisutamas ja suutsin haleda matsuga pikali kukkuda. Põlv oli paistes ja kõik vikerkaarevärvid pluss veel terve ports punase ja lilla varjundeid olid esindatud. Arstile ma muidugi ei läinud (noor ja loll), aga järgmistel aastatel andis põlv pidevalt end tunda. Algul õrnalt ja harva, aga nüüd viimasel ajal aina rohkem ja valusamalt. Lastega mängides põlvitamine ja kükitamine (ja püsti tõusmine) muutusid aina ebamugavamaks. Lõpuks läksin arsti juurde ja nüüd siis olen läbi teinud spetsiaalselt liigeseprobleemidega inimestele mõeldud vesivõimlemise (5x) ning pooleli on ravivõimlemine (5x) ja magnetravi (10x). Ütlen ausalt, et on paremaks läinud küll. Mai lõpus on veel üks arstivisiit ees, kus siis lõplikult otsustatakse, kas kogu sellest võimlemisest on kasu ka olnud või tuleb ikkagi nuga anda. Pöidlad pihku, et nuga saamata jääks!

Lisaks sain teada, et need erinevad treeningkavad, mida ma kodus omal käel teinud olen, on mulle edaspidi rangelt keelatud. (Osaliselt ilmselt tänu sellele 30 Day Shred kavale mul põlv nii tugevalt tunda andma hakkaski...) Igasugune sportlik tegevus, mis põlve põrutab, on keelatud. Lubatud ja soovituslikud trennid on jooga, pilates ja vesivõimlemine. Kõndida võin ka, aga võimaluse korral tuleks vältida kontsakingadega pika maa kõndimist ja ideaalis peaksin kandma spetsiaalseid kõndimiseks mõeldud jalatseid (pehmendab põrutust.) Rattasõit on ka lubatud, eeldusel, et ma väga palju käbla ei käi ja oma põlve päris ära ei lõhu.


Nii et tuleb rõõmsalt nentida, et kõik, mis liigub, ka kulub ja rahulikult edasi elada ning kilomeetreid koguda. 1500 kilomeetrit ootab täitmist! :)

kolmapäev, 1. aprill 2015

1500km vahekokkuvõte

Oi, ma olen enda üle uhke. Kohe väga-väga uhke! Kõndisin märtsis Endomondo seltsis 153,83 kilomeetrit läbi! Osaliselt on selles kindlasti "süüdi" saabunud kevad ja soodsamad kõndimisilmad, aga osaliselt läheb süü ka õeraasuga võistu kõndimise kraesse. Nimelt tegime õeraasuga endos privaat-võistluse, kes kõnnib-jookseb märtsis rohkem kilomeetreid. Kui mina kõnnin nagunii palju ja võistluse jaoks ekstra pingutasin võib-olla 20-30 kilomeetrit, siis õeraas korjas ikka korralikult jalad tagumiku alt välja ja veebruaris kõnnitud kahekümneviiest kilomeetrist sai märtsis 156! (Jah, ma sain oma õeraasult pähe, aga see on kaotus, mida ma grammigi ei häbene ega kahetse.)

Igatahes "aastaga 1500 kilomeetrit" tundub hetkel isegi saavutatav, kui suudan vähegi sarnast tempot hoida, mis esimesel kolmel kuul. Hetkel on kokku 379 kilomeetrit.