reede, 15. mai 2015

Valik

Eile jagas facebookis üks sõber seda naljapilti. Alguses muigasin lõbustatult selle peale, aga siis hakkasin mõtlema ja taipasin, et tegelikult vastab see pilt tõele.

Kui valida lapsed ja tahta terve mõistuse juures püsida, siis võib puhta kodu ära unustada.
Kui valida lapsed ja tahta kodu täiesti korras ja puhas hoida, siis katus sõidab väga kiirelt minema ja närvid on ribadeks.
Kui valida puhas kodu ja terve mõistus, siis ei ole mõtet lastesaamise peale mõeldagi.

Ei ole võimalik elada täiuslikult korras kodus koos lastega ja ise seejuures rahulik ja tasakaalukas olla. (Kui just koristajat palgalehel ei peeta...) Lapsed ja korras kodu ei käi lihtsalt käsikäes. See kehtib nii väikeste laste kui ka juba päris teismeliste puhul.


Seda pilti vaadates saan ma aru, et väga suur osa kodustest pingetest ja nääklemistest tulebki sellest, et ma üritan lolli järjekindlusega lastega tegelemise kõrvalt ka kodu ilusti korras hoida. Ja kuna see sama järjekindlalt ebaõnnestub, siis muutun ma närviliseks ja saan nii laste kui ka oma kalli Abikaasa peale kurjaks. Ma pole küll kunagi olnud eriline puhtusefriik, aga tundub, et päris "las minna!" mentaliteeti mul siiski pole ja selle kaootilise segaduse sees soovin ma siiski mingit korda hoida.
Peale tööle naasmist on see koristamise teema eriti kriitiliseks muutunud, sest mul on kõvasti vähem aega ja ma olen tükk maad väsinum. Tunnistan täiesti ausalt, et hetkel ei suuda ma meenutadagi, millal ma viimati suures toas põrandat pesin. Mis tähendab seda, et see toimus ikka üsna mitu nädalat tagasi. Kerge kahtlus on, et see võis toimuda isegi aprillialguses pisitibina sünnipäeva puhul. Põrandapesu asemel jõuan vaid kord-paar nädalas harjaga suurema prahi kokku pühkida.
Aga midagi pole teha... mulle meeldib koristada segamatult üksinda ja viimastel kuudel pole selliseid hetki sisuliselt olnudki. Lastega koos on koristamine väga kaootiline tegevus ja siis see pigem ajab mind hulluks kui mõjub rahustava teraapiana (nagu üksinda koristamine minu jaoks on.) Jõuamegi tagasi selleni, et korras kodu + lapsed valemisse terve mõistus ei kuulu. Aga ma ei oska ka 100% valida lapsed + terve mõistus ja korras kodule lehva-lehva teha. Ma ikka üritan ja ebaõnnestun ning olen iseenda ja terve maailma peale tige. Loll aga järjekindel...


Aga ma ei ole mitte kordagi kahetsenud, et minu elus on selles võrrandis just lapsed see vastusevariant, mis kindlalt valikusse kuulub. Seda valikut ei kahetse ma mitte kunagi.

Kommentaare ei ole: