reede, 31. märts 2017

Agar ogar hullub vaikselt

Ma mõtlesin eile välja, miks koosolekul kõige suuremad kisakõrid polnud nõus, et jagame lõpupeo korraldamise valdkondade kaupa gruppidele tegemiseks... Sest kui kõik 21 lapsevanemat jagatakse väikestesse gruppidesse, kelle vastutada ja korraldada on erinevad peo osad, siis need väiksed grupid peaksid ka tegelikult midagi tegema ju. Praegune lahendus aga on lausa fantastiline! Küll keegi ikka asjad valmis sebib, tuleb vaid olla vait nagu kult rukkis ja pidu korraldab end ise! Geniaalne! Miks ma loll selle peale ei tulnud?

Mis veel on selle korraldamise juures armas, on see, kuidas need, kes koosolekul kõige kõvemini kisasid ja kõige kategoorilisemalt arvamust avaldasid, on terve selle paganama korraldamise kirjavahetuse käigus täiesti vait olnud. Mitte üks sõna! Lausa imeline! No aga miks peakski ju sõna võtma, kui pidu korraldab end ise, eksole?

Ja siis on nii üliarmas, kuidas ma kirjutasin esmaspäeval kokku pika vahekokkuvõtte koos terve portsu küsimustega ja tänaseks olen täpselt 5 vastust saanud! Kusjuures kolm neist vastustest puudutasid ainult õpetaja kingitust ja ainult kaks inimest ka reaalselt süvenesid teemasse ja vastasid tervele kirjale ja kõigile küsimustele. Järgmisel esmaspäeval siis pean selle tulemuse põhjal otsustama, kust (ja millise) tordi tellime, tellima õpetajate kingitused ja koostama eelarve. Kusjuures eelarve tegemiseks on mul vaja teada kui palju inimesi peole tuleb ja selle numbri on oma pere kohta saatnud vaid üks lapsevanem. Võrratu! Ma täiesti ausalt tunnen, kuidas mu vererõhk tõuseb, kui kogu selle teema peale mõtlen.

Ahjaa.. õpetaja kingitusest rääkides... Kolm geniaalset ideed, mis veel välja käidi lisaks minu ideedele - pajakindad, kaisupadi ja laualina. Kui kahe esimese peale ma veel vastasin, miks minu arvates need ei sobi, siis laualina peale ma ei osanud isegi mitte reageerida. Inimeste mõtted liiguvad ikka huvitavaid teid pidi...

Positiivse noodiga lõpetades - fotoraamat sai tehtud ja tellitud, nüüd on jäänud vaid kõige lõbusam osa - rahakogumine. Panin paika tähtaja ja ähvardasin, et tellin raamatu vaid neile, kelle eest selleks ajaks makstud on. Ega nad pea teadma, et tegelikult on mul juba kõik makstud, sest ilma selleta ei saagi tellida. ;) Aga vähemalt on raamat tellitud ja selle teema saab lukku panna. One down, too many to go...

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tere!

Alustuseks: ma ei taha sind mitte kuidagi kritiseerida ja ma pean tunnistma, et olen tihti ise see agar-ogar, aga ma leidsin, et ma siiski jagan oma kogemusi/arusaamu selliste asjade korraldamisest.
See on imetlusväärne, et sa jaksad korraldada ja pikki kirju kirjutada, aga väga-väga suur osa inimestest ei oska/suuda neid lugeda ega neid ise kirjutada. See võib tunduda imelik, aga nii see minu senisel kogemusel paraku on. Inimestele tundubki, et kuna sina juba niiii põhjalikult sellega tegeled, siis ju asjad sujuvad ja ei jõua lugeda/vastata igale kirjale - mis siis, et tegemist on laste peoga. Ikkagi ei suuda. Muide, ka mina näiteks loen oma postkasti maksimaalselt korra päevas ja kui on pikk kiri, siis võtan hoogu, et mõtteid koguda mõnikord lausa mitu päeva! Vihje: lihtsustamine on omamoodi kunst ja kui on konkreetsed küsimused, siis võiks teha nt google'i küsitlusi vms. Ilmselt oled märganud, et kui inimesele liiga palju variante pakkuda, siis ta ei suuda valida - ehk siis, soovitan teha 2-3 kontseptsiooni, lasta inimestel valida nende vahel ja nii on ja jääb. Ehk siis low budget-i eest saab vot sellise ja sellise peo, keskmise eest sellise ja suurema summa eest sellise. Kõik. Lihtne ja loogiline. Kuna korraldamine sinu õlule jäeti, siis vingugu, aga SINA korraldad. Ja mis puudutab inimeste arvu - siis tee google-sse näiteks kõigi lapsevanemate vahel jagatud/avatud exceli tabel, reasta laste nimed üles ja las lapsevanemad panevad oma lapse nime taha selle inimeste arvu, keda nad soovivad kaasata. Samamoodi saad sellesse märkida, kellel on juba tasud makstud/asjad kätte saadud. Siis on selline nö pool-avalik häbipost kohe olemas! Ja muidugi tasub väikese varuga raha koguda, et kui kellelgi maksmata jääb, saad ise kulud nulli või kui ka üle jääb, siis tellid peole mingi lisaüllatuse. Vot sellised mõtted tekkisid ja äkki on sul neist pisutki kasu. Igatahes, jõudu sulle!

cristal ütles ...

Tuttav teema... Nii ongi, et kui võtad asja vedada, siis tuleb olla valmis selleks,et teedki asja üksi lõpuni.
Ka meil olid koosolekud ja kirjad jms. aga ei mingeid vastuseid. Lõpuks tegimegi 4 emaga asja ära.
Soovitusena võin öelda, et telli lihtsalt üks tort, mis endale meeldib (või anna lihtsalt kellelegi see ülesandeks). Nagunii süüakse ära ;)
Lilled ja kingid - kui tuli ettepanekuid, vali midagi välja ja tee jällegi kellelegi ülesandeks koos kuupäevaga.
Seda ikka tead, et Agar Ogar peab lastevanemate poolt kõne ka? ;)
Jõudu igatahes, ega pidu pidamata jää!!

Mutt ütles ...

Anonüümne - aitäh idee eest, saatsingi just laiali lühikese kirja, kus kuus küsimust sees. Eks näis, kas tuleb rohkem vastuseid. :)

Cristal - selle ma õnneks suutsin kohe koosolekul selgeks teha, et kõne jääb kellegi teise hooleks. Ma võin niisama asjalik olla, aga avalik kõnelemine tähendab, et ma lähen näost punaselaiguliseks ja igasugune ilukõne ununeb täiesti, vuristan kõne ülikiiresti ja närviliselt ette.

cristal ütles ...

Eh-hee, mul sama lugu, seega kõnest pääsesin, aga kõige muuga pms. soleerisin. Tordi tõi õnneks kobdiitrist lapsevanem ja lilled korjasime metsast.

Katri ütles ...

Nõus eelpoolkõnelejatega. Lisatähelepanekuna märgiks ära, et selliste suurte ühisasjade orgunnimisel on ennast hästi õigustanud järgmine võte:
1) ma mõtlen mingi variandi ise välja / teen mingi otsuse
2) ma saadan kirja küsimusega "Kas on keegi, kellele see variant ei sobi. Kui ei sobi, siis anna x päevaks teada, sest sel päeval annan muidu tellimuse sisse" vms

Kui loota suure rahvahulga puhul arutelu ja ideederünnakut jms, siis jääbki ootama. Selline "negatiivse tagasiside" küsimine annab õiguse oma otsuse järgi edasi toimetada kui keegi kisa tõstnud ei ole. Positiivse tagasiside küsimisel jäädki küüsi närima ja mõtlema, et kas on siis ok või ei ole. Sellise negatiivse tagasiside küsimisega on kõik vaikimisega oma nõusoleku andnud (vanasõnad ei valeta, eksole). Ja kui tõesti kellelegi ei meeldi midagi, siis olgu nii vapper ja hääldagu see välja või vaikigu igavesti...