2018/2019

Pole ammu mingeid kokkuvõtteid teinud aastavahetusel, lubadusi ka väga ei ole andnud... Aga võib-olla räägib minus see siider, mis ma kokkamise kõrvale ära tinistasin, võib-olla lihtsalt igavus, aga igatahes tänavu tunnen, et võiks möödunud aastale tagasi vaadata natuke...
Ega midagi väga märkimisväärset ei juhtunud... Tööalaselt alustasin aastat töövestlusega, aga otsustasin, et nope, not yet. Aasta lõpus käisin jälle töövestlusel, otsustasin, et maybe not yet... Annan ülemusele ja firmale veel võimaluse, kas uuel aasta tõuseb palk ja muutuvad tingimused paremaks või tuleb päriselt tööturul ringi vaatama hakata. Ei tahaks tegelt... sest töö on huvitav ja inimesed on (valdavalt) fantastilised, aga üleüldine suhtumine ja tingimused jätavad aina enam soovida. Elame-näeme, veebruariks peaks seis selge olema.
Eraeluliselt olen ikka married with children. On hetked, kus ma ei suuda uskuda, et ma nii suurepärased lapsed olen kasvatanud, aga on ka hetki, kus tekib tahtmine uks enda järel kinni panna ja joonelt minema kõndida. Puberteet algab tänapäeval kuskil kaheksandal eluaastal vist... Ma ise pole ka muidugi alati kõige kannatlikum ja leebem lapsevanem, närv ikka mustaks läheb, siis teen kurja häält ja karistan kah. Kõige edulisem karistusviis on kahjuks telefonikeeld... Kurb, et telefon on nii oluliseks saanud, et sõnakuulelikkust aitab suurendada ähvardus telefonis mängimine/youtube vaatamine keelata.
Samas ma pean aus olema, et ega mul endal on ka poole ajast telefon käepikenduseks... Pokemoni mängimine ei hõlma enam ammu ainult pokede püüdmist, vaat et rohkemgi aega läheb kohalike mängijatega suhtlemise peale. Mitte et ma kurdaksin, eksole... Mäng on huvitav, inimesed on toredad... Ja kuna mul päälinnas kõik sõbranned on ise kah lapsevanemad, siis niisama lampi kokkusaamise korraldamine võtab vahel mitu nädalat aega :D Pokemängijatega ongi tore vahepeal kasvõi tunnikeseks kokku saada, vähemalt saab teiste täiskasvanud inimestega suhelda. Eriti tore on see, et mitmed päris sõbrad ka mängivad, siis saab vahepeal kellelegi kurta/kiita/siunata privaatsemalt, ei pea avalikus foorumis kirjutama.

Kuskil kaugel reisimas ei käinud, Leedu, Läti ja Rootsi vaid ongi nimekirjas.
Midagi suurt ja kallis ei ostnud, midagi maha ei müünud. Mu vana autoparsa küll ähvardab järjepidevalt, et kohe sureb maha, aga siimaani on see jälle ja jälle elule turgutatud ja saan oma 10km päevas sõidetud (rongile ja tagasi). Rohkem pole soovi ega vajadust.
Suuri muutusi pole ka toimunud. Soove ja kiusatusi on olnud, eks on osaliselt siiamaani, aga ega igale kiusatusele ei tule järgi anda. Vahel ongi tore, kui lihtsalt on mõte... fantaasia... Eriti, kui mõtte teostumiseks ei piisa ainult minu tahtmisest. Las ta olla seal ajukoore serval ja muudab elu natuke põnevamaks. This too shall pass...
Kuigi on üks kiusatus, millele ma järjepidevalt ei suuda vastu panna ja tänu sellele on figuur kah jätkuvalt mitte selline, mida ma ideaalis endale sooviksin. Muidugi kaalutõusu üks väheseid positiivseid külgi on see, et kasinavõitu partii saab täiendust :D Kaalulangetamisel on see muidugi esimene, mis tsau-pakaa teeb, nii et jah, ideaalset lahendust pole.

Uuel aastal... Uuel aastal luban, et üritan kannatlikum olla. Tahaks olla parem ema oma lastele. Selleks tuleb kõvasti kannatlikum olla. Ja rohkem enesekontrolli läheb ka vaja, et selle eelpuberteediga toime tulla. Kallis kaasa on muidu küll igatepidi ideaalilähedane mees, aga lastega tulen siiski mina paremini toime.
Korralikum üritaks ka olla. Kaalu langetamist ei hakka lubama, üritan säilitada seda numbrit, mis hetkel ees on. Kui miskit langeb, siis on ju ainult positiivne üllatus. Kiusatustele üritan ka mitte järgi anda või siis vähemalt ainult natukene.
Kõige rohkem tahaks iseenda vastu parem olla. Tervislikumalt toituda, rohkem magada, leida aega hobidega tegelemiseks ja muretseda vähem. Ja tegelikult tahaks ükskord jõuda selleni, et panen kirja kõik need unejutud, mis ma lastele leiutan. Ei, mitte avaldamiseks vaid endale ja lastele mälestuseks. Pole ju nii palju soove, eksole :D

Kokkuvõtlikult - oli tore aasta ja loodan, et uus tuleb veelgi toredam. Enamus plaane-soove-lubadusi on minu enda teha, nii et uuel aastal uue hooga, eksole!

**

Kui sa teed midagi, mille kohta sa tead, et see pole päris õige aga otseselt vale ka mitte, siis... on see tulega mängimine? Enesepettus? Loll on see, kes vabandust ei leia?

Aga... lõpetada ka ei taha... Sest sa ei tee ju mitte midagi sellist, mis oleks ebaseaduslik või vale. Lihtsalt... tõlgendamisvõimalusi on mitmeid ja kõik ei pruugi sinule soodsad olla. Aga kui ühtegi seadust ei murra, keegi haiget ei saa ja kellelegi valetama ei pea, siis miks mitte? Eksole?

Pole sinu asi, mida ma söön.

Mis valu see on, mis sunnib inimesi kommenteerima teiste toiduportsjonite suurust? Võtan all kohvikus hommikusöögiks ühe suure juustuga võileiva ja ühe magusa saiakese, kuulen kohe kõrvalt kommentaari "Küll sulle on ikka seda isukest antud." Eriti tore on see, kui mõni puhkava lipsuga meesterahvas küsib imestunult, et kas ma plaanin kõik selle üksinda ära süüa. Tead, ei kavatse, pakin sisse ja saadan nälgivatele lastele Aafrikas!

Pole üldse oluline, kas inimene on üle- või alakaaluline või modellikehaga - see ei ole kellegi teise asi talle kommenteerida, kui suure/väikse portsu ta parajasti võttis ja mida ta täpselt sööb. Tahad kommenteerida? Mine räägi sellest kellegi teisega. Kuni sinu käest pole otsesõnu sinu arvamust küsitud, seni hoia see ka enda teada. Minu keha, minu valik.

Õnn

See hetk, kui ma kõnnin lastetuppa ja kuulen, kuidas mu 8-aastane tütar loeb ladusalt nooremale õele raamatust unejuttu.

Väike asi, aga mind teeb piiritult õnnelikuks, et ta on enda jaoks lugemise võlu avastanud.

*

Ma tean, et mul on väga rikutud mõtlemine, aga no kes see kurat paneb sellise nime ühele militaarfestivalile??

Abe's

Arvutimängud on saadanast. Istud õhtul pooleks tunniks mängima, ärkad ja märkad 4 tundi hiljem kell kaks öösel, et kurat, läks vist tsiba pikale.
Lohutan end sellega, et kui kord poole aasta jooksul mängida, siis kokkuvõttes polegi nii hull seis. Lihtsalt homme on väsimusega ilmselt kerge probleem...

Puhtalt lehelt

Uus algus puhtalt lehelt. Minevik las jääda endale mälestuseks. Lubadusi ei anna, et nüüd hullumoodi blogima kukun, aga vahel ehk ikka...