31. detsember 2019

Uuel aastal uue hooga?

Vägev blogiaasta on olnud, tervelt seitse postitust olen teinud see aasta. Laisaks olen muutunud. Samas ega ma ei lubanud ka, et hullumoodi blogima kukun, nii et ühtegi lubadust murdnud pole. :)
Kuigi neid iseendale antud lubadusi natukese olen murdnud... Enda vastu eriti hea pole olnud, magan ikka liiga vähe ja toitun ikka liiga ebatervislikult. Kaal langenud pole, samas tõusnud ka mitte, nii et loen seda töövõiduks :D Kiusatused on ka endiselt alles, olgu ma neetud, kui ma aru saaks, mis nendega peale hakkama peaks. Ju on neid millekski vaja...

2019. aasta oli mõnes mõttes täiesti tavaline aasta, samas sai alguse üks suur seiklus, mis kestab veel mitu-mitu põnevat aastat. Õnneks on sellel teel meile abiks mitu äärmiselt tarka inimest ja kui hästi läheb, siis järgmiseks aastavahetuseks on kõik hoopis teisiti. Pöidlad pihku, et ühtegi suurt komistuskivi teele ei satuks!
See aasta sain ka viiendat korda tädiks! Mind küll võõrad tited ei kutsu pluti-pluti tegema, aga no mõned tited on siiski armsamad kui teised :) Eriti kui nad saab nutma hakkamisel õigele vanemale tagasi anda :D
Ja meie peres pole enam ühtegi lasteaialast, nüüd käivad mõlemad lapsed koolis ja minu närvikava pandi esimestel kuudel ikka korralikult proovile. Kooliaasta algus läks kohati ikka väga konarlikult, oskus ja harjumus õppida tekkis aeglaselt. Lisaks hakkas ka noorem piiga plokkflööti õppima, nii et september ja pool oktoobrit möödus (peaaegu) igapäevase piinarikka pooltunniga, mil kõigepealt veensin, et plokkflööti peab harjutama ja siis talusin seda konarlikku harjutamist. Nüüdseks läheb õnneks kõvasti ladusamalt ja on isegi aru saada, mis lugu mängitakse. Laps ise ka naudib pillimängu ja on oma saavutuste üle uhke. Ausalt, plokkflööt ei ole üldse nii õudne kui tundub. Eeldusel, et seda osatakse mängida... :) 

Uueks aastaks... mhm... uueks aastaks lubaks, et elan oma elu ka edaspidi selliselt, et õnnelik oleksin. Parem sõber tahaksin küll olla, kipun oma elu elades unustama, et sõprus ei püsi elus, kui seda vahepeal ei kasta. Eks näis, kas tänavu tehtud kahju on jäädav või annab veel miskit päästa. 

Ahjaa... otsustasin, et võtan end uuel aastal kokku ja üritan vähemalt 50 raamatut aastaga läbi lugeda. Tegin isegi Goodreadsi konto endale, iseasi, kas seda ka kasutama hakkan. Pole veel viitsinud end kurssi viia, milleks see täpselt kasulik on, aga kuna mitmed sõbrad kasutavad seda enda lugemise jälgimiseks, siis tundus kasulik asi olevat. :D 

Eks aasta pärast näeme, kas ja mis muutunud on :) Uuel aastal uue hooga, eksole?

16. detsember 2019

Töö

Töökaaslane ütles täna, et ma meenutan talle ühte Queeni laulu.
Ma pakkusin optimistlikult, et ehk "Champions?"
Tema vastus: "I'm going slightly mad."

Seejärel saatis sellise pildi...



Vist paistab välja, et tööl on mul täna hullumaja puhvet...

10. detsember 2019

Tark õpib teiste kogemusest, loll ei õpi enda omastki

Ega agar ogar ei õpi ju minevikust... 2,5 aastat tagasi lõpetas vanem laps lasteaia ja ma vandusin, et mitte kunagi enam ei võta ma enda kanda kingituste korraldamist või mingit muud samalaadset orgunni. Jah, hea Mutt, kes lubabki... sest see aasta suutsin ma mitte ainult vanema lapse klassis vaid ka noorema lapse klassis teha valel ajal koosolekul suu lahti ja lõpptulemus on see, et ma pakkisin eile öösel kella kolmveerand kaheni 55 jõulukingitust tsellofaani. Tsellofaan muideks sai viimase nelja kingi eel otsa, aga õnneks päästis kallis kaasa mind suurest ahastusest, kui ta nutika mehena taipas, et tegelikult on ju küpsetuskotid üsnagi sama materjal... Ega jah, tuli tunnistada, et visuaalset erinevust ei olnud peale pakkimist märgata. :D Nüüd jääb üle vaid palvetada, et pakid ka kuni peoni koos püsiksid.

Ahjaa... midagi ma siiski õppisin sellest kogemusest - kui järgmine nädal enda kingitusi pakkima asun, siis ostan juba ennetavalt hõõgveini koju valmis!