Mullike

Nonii, tänu Tikrile olen nüüd ka mina facebookis mullimängust totaalses sõltuvuses. Päevas ikka mitu-mitu korda käin mullikese laskmas. Istusin just kolm päeva 115 tasemel, kergelt hakkas juba närvi ajama. Aga kui lõpuks platsi puhtaks lõin ja punktid ka täis tulid, siis oli küll nii hea meel, et võttis lausa käsi plaksutama. :P Tore on 31-aastaselt mullimängust vaimustuses olla... Näib, et inimene on tõesti täpselt nii vana kui vanana ta end tunneb. Mina ilmselgelt olen umbes 12-aastane, kui vaatan oma mänguharjumusi...

Lapsesuu ei valeta

Eile oli selline väsitav päev, et õhtul, kui tibinat magama panime, läksin oma kalli abikaasa juurde ja nõudsin ühe korraliku kallistuse välja. Tibin vaatas meid natuke aega ja ütles siis hästi armsa häälega "Emme arma issi."

Eks ta tõsi ole, armastan jah. Nii et vanarahval oli õigus - lapsesuu ei valeta. :)

Oleneb vaatenurgast

Kui me eelmisteks jõuludeks oma tibinale väikese mehhaanilise klaveri kinkisime, siis olin ma arvamusel, et see on igal sajal juhul parem, kui need elektroonilised klaverid, millel tuleb iga klahvi alt mingi jube plärin või koguni viisijupp.
Aga hetkel... kui mu tibin kahe käega seda klaverit peksab, st muusikat loob, ja kaasa "laulab", siis hakkan ma nägema ühte plussi elektroonilise klaveri juures. Mehhaanilisel klaveril nimelt puudub OFF-nupp...

Elukas

Vot sellise eluka heegeldasin oma tibinale. Hakkasin lõngajääke hävitama ja esimesena võtsin selle imelooma käsile. Järgmiseks plaanin õetütrele sinise-kollase-valge lõngaga samasuguse eluka teha, nii nunnut asja lihtsalt tuleb jagada. :)

Kel soovi ja huvi ka selline loom valmis meisterdada, siis õpetus asub SIIN.

Hämming

Päris põnev on avastada, et peale seda, kui kaks mu sõpra omavahel lahutasid, on meespool mind fb's oma sõbralistist kustutanud. Kusjuures ülejäänud samas seltskonnas ja asjaoludel tuttavaks saanud ühised sõbrad on kõik jätkuvalt tal sõbralistis alles, ainult mina olen ära kustutatud. Ei tea, mis koleda patuga mina hakkama sain? Ei tahaks nagu hästi uskuda, et puhtalt sellepärast välja roogiti, et naispoolega tihedalt edasi suhtlen...

Ah, maitea, mehed võivad vahepeal olla tõelised eided.

Hetk

See on hämmastav, kuidas üks väike laps saab olla ühel hetkel täielik pätt ja üksteise järel ohtralt sigadusi teha, ja seejärel sekund hiljem olla nii nunnu, et kallista või pooleks.

Aga sellise pätu-päeva puhul on lapse lõunauni lausa taevalik õndsus...

Kaks soovi

Tegelikult kui nüüd päris aus olla, siis selleks aastaks on mul kaks väga konkreetset soovi-eesmärki. Esiteks tahaks tibina eraldi tuppa kolida, kaua ta ikka meie toas magab. Tõstsime mööblit ümber ja tegime tagumisest toast lapsetoa. Kõik mänguasjad tõstsime sinna, seinale panin tibina tehtud kunstiteosed ja hakkasin sihikindlalt seal mängimist harjutama. See nädal kolime reisivoodi lõunaunede ajaks sinna tuppa, ööd laseme veel meie juures magada. Ja reede öösel siis üritame ka ööseks lapse ümber kolida.


Hetkel on probleemikohaks see, et kinnise luugiga voodi puhul peab voodiääres olema mingi kapike vms, mille peale toetudes laps turvaliselt voodist välja saaks ronida. Kapikesega on aga see jama, et seda saab ringi liigutada ja näiteks piljardilaua äärde lükata... Sealt aga on väga kerge juba kõrgustesse ronida. (Suur võimlemispall kolis juba samal põhjusel keldrisse talvituma, mulle kahest ehmatusest aitas...)
Lahtise luugi puhul aga on reaalne oht selliseks vaatepildiks nagu eile õhtul meie toas avanes... Tibin lihtsalt keerab end voodis teistpidi ja nihverdab ukseavast pea ees välja. See pole just kõige kehasõbralikum magamisasend...
Nii et peame veel nuputama, mismoodi selle korraldame, et laps hommikul ärgates turvaliselt voodist välja saaks.

Teine eesmärk on aga potistreigi murdmine ja eduka potitamisega edasiminemine. Kui novembris oli meil laps, kes läks päeval ise potile ja tuli seejärel nõudma, et pott tühjaks kallataks, siis alates detsembrist on meil laps, kes pissib südamerahuga püksi, kui me teda õigel hetkel ise potile ei suuna. Peale kahte kuud edutut harjutamist hakkab kerge ahastus juba peale tulema. Õnneks päris paigal ei seisa ja edasiminekuks võib lugeda seda, et lõunauned on tibinal nüüd mähkmevabad. Kusjuures mähkmetega magas ta viimasel ajal maksimaalselt poolteist tundi, aga ilma mähkmeteta on 2-2,5 tundi täiesti tavaline. Ööunede kallale veel niipea ei lähe, seni on tibin vaid kahel ööl kuiva mähkmega ärganud. Enne aga mähkmeid ära ei võta, kui vähemalt nädal aega jutti on hommikul mähe kuiv olnud. Ma isegi ei kujuta ette, millal sinnamaale jõuame...


Noja sügisel loodaks lasteaiakoha lapsele saada... Aga kuna seda ma ise eriti mõjutada ei saa, siis ei loe seda eraldi eesmärgiks.