Kolmas nädal hakkab vaikselt otsa saama. Rutiin on juba tekkinud, aga vahel ikka peab lastega vaidlema teemal "miks ma pean seda asja õppima" või "miks ma pean koristama/süüa tegema/jne." Nad on mul küll nutikad tüdrukud, aga siiski on neil raske üle saada sellest, et kodus olemine != vaheaeg. Enamasti saavad oma õppimised kenasti tehtud ja eriti palju meie tuge ja abi ei vaja. Vahel on siiski sellised päevad, kus tahaksin lihtsalt kaheks nädalaks kuhugi spaasse puhkama minna ja laste olemasolu unustada. Jauravad ja kauplevad, et jumala eest ei peaks õppima. Kui lõpuks maha rahunevad, siis on 10 minutiga asi tehtud... no milleks see pool tundi kisa sinna ette vajalik oli??
Mingit päevaplaani meil muidugi pole. On lihtsalt paigas, et hommikul on hommikusöök, siis tehakse koolitööd ära, lõuna ajal on tunnine tiir õues ja peale seda on lõpetamata koolitööde tegemine (kui on rohkem teha jäänud või hommikul protestituju oli kohusetundest suurem) ning vaba aeg. Õhtul peale viit-kuut teeme enamasti õues veel ühe vähemalt tunnise tiiru ja siis on juba vaikselt magamamineku aeg. Sellest ma loobunud pole - koolipäevale eelneval õhtul peavad lapsed jätkuvalt ca üheksaks voodis olema, reede-laupäev lasen kümneni olla. Aga ega nad väga ei protesteeri, sest kui õhtul 4-6 kilomeetrit kõndida või tõuksiga sõita, siis on üheksaks ikka üsna väss olla.
Sellest nädalast hakkas tüdrukutel ka plokkflööditund uuesti peale, õpetajaga läbi Zoomi saab kenasti tehtud. Päris koolitunde hakatakse vist järgmisest nädalast ka osaliselt läbi Zoomi või mingi muu rakenduse laivis tegema, siis peab natuke rohkem päevakavaga arvestama hakkama. Hetkel on ikkagi pigem minu survestamine see, mis paneb õppima ja mingistki kodukorrast kinni pidama.
Üks positiivne muutus on küll tulnud - telefonilimiiti enam nii palju lunimas ei käida. On selgeks saanud, et seda ma eriti lahkelt ei anna ja lisaks on nad avastanud, et kui vanematel on tööaeg, saavad nemad enda toas igasugu lollustega tegeleda ilma meiepoolse segamiseta. Praegu on nad näiteks poolteist tundi nukkudega mänginud. Ukse vahelt käisin piilumas, siis mängu on kaasatud nii suured Our Generation nukud ja beebinukud kui ka barbied ja LOL nukukesed. Eks pärastpoole saavad nad ka koristamist harjutada, sest 24/7 kodus viibides olen mina kategooriliselt keeldunud laste eest koristamisest ja nad on seni suhteliselt vähese pahandamisega oma asjad koristatud saanud.
Terviserindel on üle elatud väike nohu (vanem piiga) ja tuumanohu (mina, igakevadine nähtus). Kodukontoris istumisest on paraku selg vahelduva eduga jätkuvalt rohkem või vähem valus ja kange. Süütenöör on tänaseks küll tükimaad lühem kui kodukontori alguses, 24/7 kellegagi koosolemine hakkab vaikselt ajudele. Üksinda jalutamas pole seni veel käinud, sest meil kõigil on vaja värsket õhku ja füüsilist koormust. Aga tundub et varsti peaks vist leidma selle aja, et üksinda paariks tunniks loodusesse jalutama minna. Vaimse tervise huvides.
Lugenud olen ühe raamatu, kaks on pooleli. Kui kunagi viitsimise kokku võtan, siis viskan vahepealsed raamatud ka siia üles.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar